Kaalikas "Kohalik Sinine"

Kaalikas "Kohalik sinine".
Varajane sort, kuju ümmargune või lapikümar. Koor on lehekodariku ümber kuni poole juurviljani violetjas, altpoolt kollane.
Juurviljal kollane magus sisu, säilib hästi. Juurvilja keskmine mass 500-900 g.
Seemnete külv aprill-juuni, otse kasvukohale mai keskel, saagi koristamine juuli, august.

On kohandatud kasvama põhjapoolsetel aladel.
Altpoolt meenutab naerist. Maitse poolest erineb naerist-on magus ja ilma kibeda maitseta. C vitamiini sisaldus on suurem kui kapsal, peedil ja porgandil. Kaalikas säilitab vitamiine kevadeni. Ravi eesmärgiks kasutatakse juurika mahla. On efektiivne röga korral ja toimib diureetikuna.
Kaalikas on kasulik kõhu kinnisuse korral, aga kaalika massi tarvitatakse lahtiste haavade ja haavandite raviks. Kaalika juurvili on laperguselt-ümar, ovaalne või ellipsi kujuline, küllaltki suur. Väliselt on kaalikas rohekas kollane, violettne või roosa, viljaliha kollane või valge. Juurvilja moodustab tugevalt paksenenud peajuure ülemine osa. Vegetatsiooniperiood kestab kaalikal 100-130 ööpäeva.
Juurvili kollane, ülemine osa on hallikas roheline, punakas violettse varjundiga, vormilt lapik või lapikümar. Keskmine juurvili kaalub 400-650 g , maksimaalne kaal on 4-4,4 kg. Viljaliha on kollane või tumekollane, tahke.
Kaalikas on külmakindel taim. Seemned hakkavad idanema 3-5 kraadi juures, optimaalne temperatuur on 16-18 kraadi. Mõõdukalt sooja ilmaga moodustuvad lehed ja juurvili kiiresti.
Kaalikas on nõudlik mulla niiskuse suhtes - ei talu liiga niisket ega liiga kuiva mulda. Kaalikale sobivad igasuguse pinnavormiga peenrad, isegi põhjapoolse kaldega peenrad. Kuid paremad on ühtlase kõrgusega peenrad.
Paremad eelkultuurid on porgand, peet, kartul. Vähem sobivad eelkultuurid on kapsas, naeris, rõigas ja redis. Kaalikat võib külvata või istutada valmiskasvatatud taimed.
Kaalikas kindlustab saagiga 25-30 päeva möödudes peale istutamist .
Taimede saamiseks külvatakse seemned mulda aprilli teisel poolel, külv kaetakse kilega. Mulla ettevalmistamine on sama, mis teistelgi köögiviljadel.
Orgaanilist väetist soovitatakse panna juba enne eelkultuuri kasvatamist, mineraalväetistest arvestatakse kaaliumväetisi 150-180 g, fosforit ja lämmastiku 90-120 g. Seemned külvatakse ja istikud istutatakse ritta. Sobiv ridade vahe on 40-45 cm, sobiv taime kaugus üksteisest on 18-20 cm.
Taimede hooldus seisneb regulaarses kastmises, mulla kobestamises - eriti on see vajalik tõusmete kasvamise perioodil. Tõusmete kasvuperioodil on vajalik kobestamine, et ära hoida mulla kooriku tekkimist.2-3 pärislehe faasis taimed harvendatakse,jäetakse alles tugevamad taimed, vahekaugusega 7-8 cm üksteisest. Lõplik vahekaugus on 18-20 cm. Hoolduse juurde kuulub ka kitkumine ja taimekahjurite tõrje. Varajaseks tarvitamiseks korjatakse juurikad, mille läbimõõt on 8-10 cm. Hilisem saak koristatakse enne sügiseste külmade saabumist-septembris või oktoobris, kindlasti kuiva ilmaga. Peale juurikate jahutamist paigutatakse need keldri korrusele või keldrisse.Kaalikat säilitatakse nagu peeti.Optimaalne säilitus temperatuur on 1-2 kraadi.
Saagi koristamine ja säilitamine.
Suviseks tarbimiseks koristatakse saaki valikuliselt, vastavalt juurviljade moodustumisele, 5-7 cm läbimõõduga viljad moodustuvad umbes 40-50 päeva pärast istikute mahaistutamist. Selles faasis on juurviljadel juba head maitseomadused, nad on küllaltki toitvad, sisaldavad rohkem C-vitamiini. Juurviljad, mis on ettenähtud kasutamiseks sügisel või talvel, koristatakse korraga, vegetatsiooniperioodi lõpus sellise arvestusega, et nad ei külmuks.
Saagi koristamist tuleb teha kuiva, päikeselise ilmaga. Lauakaalikas tõmmatakse kergelt mullast välja. Tervetel taimedel lõigatakse kohe (umbes 1 cm kõrguselt) lehed maha. Läbi lehtede toimub oluline niiskusekadu, ning mahalõikamata lehtedega juurviljad kaotavad kiiresti massi ja mahlakust. Samaaegselt lõigatakse maha ka telgjuur umbes 1 cm kauguselt juurvilja alaosast. Samal ajal sorteeritakse juurviljad kaubanduslikeks ja praagiks. Taimed, millel on paks muhuline juurvili ja suures koguses pakse külgjuuri kuulub praagi hulka, kuna tal on vi ljaliha paksem ja maitse kehvem kui standardsetel kaalikatel.
Saagi koristamise ajal, juurviljade puhastamise ajal mullast, ning nende asetamisel hoiuruumi, tuleb kaalikaga ümber käia ettevaatlikult, neid ei tohi loopida ega muul viisil vigastada - see kõik mõjub negatiivselt juurviljade säilimisele talvisel perioodil. Kaalikat säilitatakse keldrites eraldi kassettides, kus hoiutemperatuur on 0...+1°C (lubatakse temperatuuri langust kuni -0,5... -1°C), ning õhuniiskus 90-95%. Kaalikat võib edukalt säilitada ka kuiva põhjaga süvendites, mille võib kaevata ka avamaale, kus põhjavesi on madalal ja ei teki seisvat vett ega tulvavett. Kaalikas paigutatakse auku, kui maapinna temperatuur on vahemikus +5... +7°C.
Kaalika kasutamine meditsiinis.
Ravimotstarbel kasutatakse kaalikat nii toorena, aurutatuna praeahjus või vene ahjus. Kaalikas on väga kasulik kõhukinnisuse korral soolestiku motoorika tugevdamiseks. Antud juhul soovitatakse 2-3 korda nädalas tarvitada peeneks riivitud toorest kaalikat 100-150 grammi, või 250 grammi keedetud kaalikapüreed.
Ravi eesmärgil juuakse kaalikamahla kolmandik klaasitäit korraga kolm korda päevas, valmistades mahla vahetult enne tarvitamist. Eriti efektiivne on mahl rögalahtistava vahendina ja kuseeritust soodustava vahendina. Kaalikamahla kasutatakse ka põletushaavade ja nahamädanike korral. Kuna kaalikamahl on spetsiifilise maitsega, soovitatakse maitse parandamiseks lisada sõstra-, vaarika- või jõhvikamahla.
Rahvameditsiinis kasutatakse kaalikamassi halvasti paranevate haavade ja haavandite korral. Vees pundunud seemneid võib lastele anda leetrite korral, leotamisveega loputatakse desinfitseerimise eesmärgil suud ja kurku. Tuleb meeles pidada, et kaalikat tuleb ettevaatusega kasutada mao ja soolte põletikuliste haiguste korral, samuti neerupõletike korral. Sagedase ja rohke kaalika tarvitamise tagajärjel suureneb soolestikus gaaside hulk.